Õpilasnõustaja – töökohad Soomes
Õpilasnõustajad pakuvad haridusasutuses õpilastele praktilist ja emotsionaalset tuge kas väikestes rühmades, klassiruumides või individuaalselt. Nad tegutsevad kättesaadava kooliametnikuna, kelle poole õpilased võivad erinevate muredega pöörduda. Õpilasnõustajad võivad anda nõu seoses isiklike probleemide, näiteks sotsiaalse kaasatuse ja käitumisprobleemidega, ning kooliga seotud küsimustes, näiteks sobiva tunniplaani koostamise, kontrolltööde tulemuste arutamise ning õpilaste täiendhariduse võimalustest teavitamise osas. Nad võivad teha tihedat koostööd kooli sotsiaaltöötaja ja/või koolipsühholoogiga ning suunata õpilasi vajadusel teistesse tugiteenustesse.
Õpilasnõustaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 13,39–29,21 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 20,38 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 13,39 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 29,21 €/h |
| Palgatöötajaid | 19 938 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 20,34 €/h | 14 898 |
| Mehed | 20,46 €/h | 5040 |
Õpilasnõustaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Eri keskkondades ning eri rühmade ja üksikisikutega kasutatavad nõustamismeetodid, eelkõige nõustamisprotsessi järelevalve ja vahendamise meetodeid.
Õpilase õppimisvajaduste analüüsimise protsess vaatluse ja testimise abil, millele võivad järgneda õpihäire diagnoos ja lisatoetuse kava.
Suhtlemine mitme isikuga (sh õpetajate ja õppuri perekonnaga), et arutada õppuri käitumist või õpitulemusi.
Õppurite sotsiaalse käitumise järelevalve, et avastada ebaharilikku. Probleemide lahendamisel abistamine, kui vaja.
Suhtlemine nooruki käitumise ja heaolu teemal vanemate, kooli ja muude isikutega, kes vastutavad nooruki kasvatuse ja hariduse eest.
Praktika, mis julgustab kliente keskenduma sellele, kuidas nad end tunnevad nõustamise hetkel, et leida kõige sobivamaid lahendusi.
Hariduspoliitika, -meetodite ja -uuringute muutuste jälgimine, vaadates läbi asjakohase kirjanduse ning tehes koostööd haridusametnike ja institutsioonidega.
Psühholoogiliste ja hariduslike testide tegemine õppuri isiklike huvide, iseloomu, kognitiivsete võimete või keele- või matemaatikaoskuste kohta.
Õppimishäired, mis esineb hariduskontekstis osal õpilastest, eelkõige spetsiifilised õpiraskused, näiteks düsleksia, düskalkuulia ja keskendumishäired.
Õppurite, organisatsioonide ja ettevõtete haridusvajaduste tuvastamine, et aidata kaasa õppekavade ja hariduspoliitika arendamisele.
Kriisiolukorras toimetuleku strateegiad, mis võimaldavad isikutel lahendada probleeme, võita hirmu ning vältida psühholoogilist stressi ja traumat.
Teabevahetus ja koostöö seoses õppematerjalide (nt õpikud) tarnimisega õppeasutustele.
Laste ja noorte arenguvajadused, käitumine ja kiindumussuhted ning võimalikud märgid arengupeetusest.
Teiste inimeste tähelepanelik kuulamine, püüdes kannatlikult mõista tõstatatud probleeme, esitades vastavalt vajadusele küsimusi katkestamata kõnelust ebasobival ajal; oskus tähelepanelikult kuulama klientide, reisijate, teenusekasutajate või muude isikute vajadusi ja soove ning pakkuda vastavalt lahendusi.
Lastele toetava keskkonna tagamine, kus neid väärtustatakse ja mis aitab neil hallata omi tundeid ja inimestevahelisi suhteid.
Verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse kasutamine ning suhtlemine kas kirjalikult, elektrooniliselt või joonistades. Oma suhtlemisstiili kohandamine vastavalt laste ja noorte vanusele, vajadustele, omadustele, võimetele, eelistustele ja kultuurile.
Koolipersonaliga, näiteks õpetajate, õpetaja abide, õppenõustajate ja direktoriga suhtlemine õpilaste heaolu küsimustes. Ülikooli kontekstis tehnilise ja teaduspersonaliga suhtlemine, et arutada teadusprojektide ja kursustega seotud küsimusi.
Õppurite abistamine seoses haridus-, karjääri- või isiklike küsimustega, näiteks kursuste valimine, koolis kohanemine, sotsiaalne lõimumine, karjäärivõimaluste uurimine ja karjääri kavandamine ning perekonnaprobleemid.
Selliste probleemide käsitlemine, mis võivad takistada õpilase edasijõudmist koolis (nt sotsiaalsed, psühholoogilised, emotsionaalsed või füüsilised probleemid), kasutades nõustamist ja sekkumismeetmeid.
Õpilasnõustaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Suhtlemine õpetajate või muude haridustöötajatega, et tuvastada haridussüsteemide vajadused ja parendusvaldkonnad ning luua koostöösuhteid.
Abistamine kooliürituste kavandamisel ja korraldamisel, näiteks seoses kooli lahtiste uste päeva, spordivõistluse või talendivõistlusega.
Juhendaja või muu isiku juhendamisel olevate kõigi õppurite ohutuse tagamine ja arvestamine. Õpiolukorras ohutusnõuete järgimine.
Mitmesugused hindamismeetodid, -teooriad ja -vahendid, mida kasutatakse õpilaste, programmis osalejate ja töötajate hindamisel. Erinevaid hindamisstrateegiaid, näiteks esialgne, formatiivne, kokkuvõtlik ja enesehindamine, kasutatakse erinevatel eesmärkidel.
Suhtlemine koolijuhtidega (nt koolidirektori ja juhtkonnaga) ning hariduse tugitöötajatega (nt õpetajaabi, sotsiaalnõustaja või akadeemiline nõustajaga) õpilaste heaolu teemal.
Metodoloogiline reageerimine isiku, perekonna, rühma või kogukonna normaalse või tavapärase toimimise häiretele või katkemisele.
Õpetamisel õpilaste isikliku tausta arvestamine, näidates üles empaatiat ja austust.
Toorained ja muud koostisosad, mida kasutatakse küpsetatud toodetes.
Õppeasutuste, näiteks ülikoolide ja keskkoolide pakutavate õppetundide ja õppevaldkondade ning õppevajaduste ja tööväljavaadete kohta teave andmine.
Programmid, mis on suunatud oma kogukonna üksikisikute sotsiaalsele arengule ja õppimisele erinevate ametlike või mitteametlike haridusmeetodite kaudu.
Mitmesugused psühholoogilise nõustamise, koolituse ja treeningu meetodid igas vanuses inimeste, rühmade ja organisatsioonide jaoks, võttes arvesse meditsiinilisi aspekte.
Hariduspoliitikat käsitlevate seaduste ja õigusaktide valdkond ning selles valdkonnas riiklikul (rahvusvahelisel) tasandil töötavad inimesed, nagu õpetajad, üliõpilased ja administraatorid.
Täiskasvanud õpilaste juhendamine nii vaba aja kui ka akadeemilises kontekstis enesetäiustamiseks või õpilaste paremaks ettevalmistamiseks tööturu jaoks.
Teadusharu, mis uurib inimeste käitumist ja võimekust seoses eri kooliprotsessidega ning noorte inimeste õpivajadust, selle valdkonnaga seotud psühholoogilised testid.
Konkreetsete haridusasutuste tegevuse, poliitika järgimise ja juhtimise kontrollimine, et tagada, et need vastavad haridusõigusaktidele, juhivad tegevust tõhusalt ning hoolitsevad nõuetekohaselt õppurite eest.
Algkooli sisehaldusega seotud tegevus, näiteks asjaomase haridustoe ja juhtimise struktuur, poliitikad ja eeskirjad.
Kasuliku ja tootliku hariduspartnerluse kestliku võrgustiku rajamine, et uurida ärivõimalusi ja koostööd ning olla kursis haridussuundumuste ja organisatsioonile oluliste teemadega. Võrgustike arendamine ideaaljuhul kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
Teadusharu, mis uurib inimeste käitumist, toimivust ja psühholoogilist arengut sünnist noorukieani.
Eri sihtrühmadele, näiteks kooliõpilastele, üliõpilastele, spetsialistide rühmadele või üldsuse liikmetele suunatud haridustegevuste kavandamine, teostamine ja järelevalve tegemine.
Sageli emotsionaalselt häirivad laste või täiskasvanute käitumisvormid, näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) või tõrges-trotslik käitumine.
Keskharidusjärgse kooli sisehaldusega seotud tegevus, näiteks asjaomase haridustoe ja juhtimise struktuur, poliitikad ja eeskirjad.
Inimkäitumine ja tegevus koos võimete, isiksuse, huvide, õppimise ja motiveerituse individuaalse varieeruvusega.
Vanematele ja õppuritele teabe andmine õppemaksude, õppelaenude ja rahaliste toetuste kohta.
Gümnaasiumi töökorraldus, näiteks õppetöö tugi- ja haldusstruktuur, tegevuspõhimõtted ja eeskirjad.
Õppurite toetamine ja juhendamine nende töös, õppijate praktiline toetamine ja julgustamine.
Pagaritoodete tootmismeetodid, millega valmistatakse pagaritooteid, näiteks juuretisega ja juuretiseta tainas, haputainas ja eeltainas.
Väljaspool kohustuslikku õppetööd õppe- või meelelahutustegevuste juhendamine või võimalik korraldamine õppuritele.
Töötamine kutseõppeasutuses, kus õpetatakse õpilastele praktilisi oskusi.
Lastevanemate teavitamine kavandatavatest tegevustest, õppekavast tulenevatest ootustest ja laste individuaalsest arengust.
Õppurite nõustamine, et aidata neil õppida neile kõige paremini sobival viisil, eri tehnikate pakkumine (nt visuaalne esiletõstmine või häälega kordamine) ning abi kokkuvõtete ja õppimise ajastamisel.
Abisaajate nõustamine seoses tulevaste karjäärivõimalustega, pakkudes vajaduse korral karjääriteste ja karjääriarengu hindamist.