Mootorsõidukite kere koostaja – töökohad Soomes
Mootorsõidukite kere koostajad ühendavad mootorsõidukite kereosad ja komponendid, nagu raamid, uksed, šassiid ja kapotid. Nad kasutavad käsi-, elektritööriistu ja muid seadmeid, nagu CNC-masinad või robotid. Nad loevad tehnilisi plaane ja kasutavad automatiseeritud koosteseadmeid, et ehitada mootorsõidukite keresid. Nad inspekteerivad üksikuid osi rikete suhtes ja kontrollivad koostute kvaliteeti, et tagada standardite järgimine ja vastavus spetsifikatsioonidele. Mootorsõidukite kere koostajad annavad kõikidest koosteküsimustest aru järelvaatajale.
Mootorsõidukite kere koostaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 13,21–22,81 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 17,04 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 13,21 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 22,81 €/h |
| Palgatöötajaid | 12 558 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 15,85 €/h | 2250 |
| Mehed | 17,32 €/h | 10 308 |
Mootorsõidukite kere koostaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Mitmesuguste tehnikate kasutamine, et tagada toote kvaliteedi vastavus kvaliteedistandarditele ja nõuetele. Defektide, pakendamise ja tootmisosakondadesse tagasi saatmise järelevalve.
Metallosade joondamine ja paigutamine, et koostada terviktooteid; sobivate käsivahendite ja mõõturite kasutamine.
Tegevusprobleemide tuvastamine, tegevuse otsustamine ja sellest teatamine.
Komponentide joondamine ja väljapanemine, et neid tehniliste jooniste ja tehniliste kavade kohaselt õigesti kokku panna.
Asjakohaste ja vajalike kaitsevahendite kandmine, näiteks kaitseprillid või muud silmakaitsevahendid, ehituskiivrid ja kaitsekindad.
Standardjooniste ning masina- ja protsessijooniste lugemine ja mõistmine.
Energiajõudude vastastikmõju ja toime mootorsõidukite komponentidele, näiteks autode, busside, invasõidukite ja muude mootorsõidukite komponentidele.
Liikuval koosteliinil toodete valmistamine. Töötamine rühmas, kus kõigil on määratud ülesanne.
Riiklikud ja rahvusvahelised nõuded, tehnilised nõuded ja suunised eesmärgiga tagada toodete, teenuste ja protsesside hea kvaliteet ja asjakohasus.
Töödetaili osade kontrollimine ja märgistamine lõpptootesse paigaldamise võimaldamiseks.
Toote inseneri koostatud tehniliste jooniste lugemine, et soovitada parandusi, valmistada mudeleid või käitada toodet.
Tehniliste jooniste ja plaanide järgi komponentide kokkukinnitamine, et valmistada alamkooste või valmistooteid.
Tehniliste dokumentide mõistmine ja kasutamine tehnilise protsessi raames.
Asjaomaste ametiasutuste kehtestatud hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine.
Füüsilistele kehadele avalduvate liikumise ja jõudude mõju uuriva teaduse teoreetilised ja praktilised rakendused masinate ja mehaaniliste seadmete arendamisel.
Mootorsõidukite kere koostaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Metallist või muust materjalist osade ühendamiseks ettevalmistamine neid puhastades, tehnilise joonise järgi mõõtmeid kontrollides ja märkides ühenduskohti.
Kaarkeevitamisel mitmesuguste tehnikate rakendamine ja kasutamine (nt elektroodkeevitus, metalli kaarkeevitus kaitsegaasis, räbustikeevitus ja kaarkeevitus täidistraadiga).
Tooriku töötlemine enne põhitoimingut mehaaniliste või keemiliste protsessidega.
Keevitusseadmete ohutu käitamine; selliste keevitustehnikate kasutamine nagu elektroodkeevitus või kaarkeevitus täidistraadiga.
Metalli omaduste, kuju ja suuruse muutmine.
Metallist surve all olevate töödeldavate esemete keevitusprotsessis erinevate keevituselektroodidega tehnikate kasutamine, nagu reljeefkeevitus, kaarelektroodidega punktkeevitus, ekstsentriliste elektroodidega punktkeevitus jm.
Mootorsõidukite asendusklaaside paigaldamine käsi- ja elektritööriistade abil.
Töödeldud osa suuruse mõõtmine seda kontrollides ja märgistades, et tuvastada, kas see vastab standardile, kasutades kahe- ja kolmemõõtmelist täppismõõteseadet, näiteks nihik, kruvik ja mõõtekiil.
Sellise arvuti teel juhitava (CNC) freespingi käitlemine, mis on ette nähtud metallitöötlemisprotsessides metalli, puidu, plastmaterjalide ja teiste materjalide lõikamiseks, selle jälgimine ja käitamine vastavalt eeskirjadele.
Arvutiarvjuhitava (CNC) metalliavalõikepressi eeskirjadekohane jälgimine ja käitamine.
Mootoriga töötavate pumpade käitamine. Käsitööriistade või mootoriga tööriistade kasutamine. Sõiduki remondivahendite või ohutusseadmete kasutamine.
Töötamine arvjuhtimisega (CNC) lihvimisseadmega, mis on ette nähtud metall-, puit- ja plastmaterjali ning muude materjalide tootmisprotsesside jaoks, ning selle jälgimine ja käitamine vastavalt eeskirjadele.
Süstemaatiline lähenemine tehnikasüsteemide arendamisele ja hooldusele.
Seadmete kasutamine masinate jõudluse ja töökorra katsetamiseks.
Arvutipõhise tootmise (CAM) programmide kasutamine masinate ja tööpinkide kontrollimiseks töödeldavate detailide loomisel, muutmisel, analüüsimisel või optimeerimisel nende tootmisprotsesside osana.
Metalli, puidu, plast- ja muude materjalide lõiketöödeks kasutatava CNC-puurimismasinaga (arvjuhtimisega puurimismasinaga) töötamine, masina käitamine ja jälgimine kooskõlas eeskirjadega.
Poolautomaatse, poolmanuaalse puurpingi käitamine aukude puurimiseks töödeldava detaili sisse, tagades ohutuse ja järgides eeskirju.
Keemilise puhastusvahendi, näiteks ammooniumkloriidi, kampoli, vesinikkloriidhappe, tsinkkloriidi, booraksi vms kasutamine rooste eemaldamiseks pehmejoodisjootmise, kõvajoodisjootmise või keevitamise abil liidetavatelt metallidelt.
Lõike- ja mõõteriistade kasutamine metalldetailide mõõtulõikamiseks/vormimiseks.
Arvjuhtimisega (CNC) laserlõikeseadme jälgimine ja käitamine vastavalt eeskirjadele.
Raskete esemete tõstmine tõsteseadmetega, näiteks kraanade, kahveltõstukitega jne.
Metalli, puidu, plastmaterjalide jm lõikamiseks tootmisprotsessides ette nähtud arvjuhitava (CNC) treimis- ja pööramisseadmega töötamine, selle jälgimine ja käitamine vastavalt eeskirjadele.
Töö edenemise, sealhulgas ajakulu, defektide, häirete jms dokumenteerimine.
Tootmises kasutatavad mitmesugused needid, näiteks ümarpeaneedid, tõmbeneedid, pimeneedid, pooltoruneedid, lõhisneedid ja peitpeaneedid.
Töötamine metallitöötlusmasinaga, mis on ette nähtud metalldetailide ühendamiseks mehaaniliste kinnitusdetailide (neetide) automaatpaigaldamise abil, masina käitamine ja jälgimine kooskõlas eeskirjadega.
Autoroboti ülesseadmine ja programmeerimine töötlusprotsesside jaoks ning inimtööjõu asendamiseks või täiendamiseks, näiteks kuueteljeline autorobot.
Pehmejoodisjootmise seadmete (nt jootepüstol, jootelamp, gaas-jootetõlvik) kasutamine, et sulatada ja kokku liita metall- või terasdetaile.